Nii ta siis seal on meil seisnud ... kasutult.
Mõtlesime, et mida teha. Ruumi asjade jaoks vaja on. Välja lõhkuda ei raatsinud ... aastaarv kirstul on vääga auväärne...
(Huvitav on see, et aida seinal on aastaarv hoopiski 1874. Kirst uksest sisse ei mahu ning omamoodi kapitaalne ehitus on ta ka ... seega enne oli kirst ja siis ehitati maja ümber :D)
Otsustasime kirstule ukseava sisse lõigata ja riiulid sisse teha. Kokkuvõttes mehel nii 3 päeva kõpitsemist ja panipaik missugune!
Nii sai ära paigutatud madratsid ja tekid ja vanad vaibad. Ning väikseks jäänud lasteriidedki said parema paiga.