Meie ürdipeenar

Paar aastat on olnud mu mõtetes oma ürdipeenar, kus on minule meelepärased maitsetaimed ja võib olla ka mõned salatid. Ema peenar, mida seni kasutasin, pole päris see ...
Täna, emadepäeval, sain abikaasa nõusse mulle appi tulema. No ja kui tema juba midagi teeb, siis tehakse see ikka korralikult. Mina oleks asja lahendanud lihtsamalt, kuid temal oli juba kõik läbi mõeldud, et kuidas ja mismoodi...
Ja nagu tellitult ( ju siis oli aeg minu jaoks küps), sattusin lugema ühest ajakirjas kuidas teha kõrgpeenart. Sealt sain väga häid ideid oma ürdipeenra tegemiseks.
Algas kõik sedasi

Murukamar sai eemaldatud. Järgnes paekividest alusmüür.

Edasi tuli maja katuse renoveerimisest järgi jäänud sarikapalgid. Need sai üle tehtud kaitsva tõrvaõliga.

Piiga muidugi arvas, et sinna saab nüüd tema kodu :) või siis liivakast.
Siiamaani oli suurem töö mu mehe poolt tehtud. Mina olin assisteeriv pool. Nüüd algas minu osa :)
Panin kasti põhja ja külgedele drenaažikanga, et muld kivide ja palkide vahelt nii kergest välja ei hakkaks pressima ja altpoolt läbi kasvama.
Seejärel vedasin peenra põhja oksi, mis aitab vältida liigniiskust.

Okste peale läks eelmise aasta puulehed.

Lehtedele vedasin 2 kärutäit veel mitte päris kõdu sõnnikut. Seda meil veel jätkub! Ning siis veel 2 kärutäit kõdusõnnikut koos kompostimullaga, rohkelt vihmaussidega. Kui see kõik seal mulla all nüüd kidisema ja kihisema hakkab, siis see eraldab soojust ning  toitaineid ning taimedel saab olema peenras väga mõnus.

Ja valmis ta saigi! Ja ei võtnudki kaua aega, kõigest pool päeva :P
Viimaks sai peenrasse pandud kohalikust rohevahetusest saadud lauguline, mis ähvardas juba närtsida.
Peenrasse istutamist ootavad nüüd karulauk, lavendel, majoraan. Külvata tahaks veel mõned salatidki.

Sõnniku sees elasid vot sellised põrnikad.